Tema soovitus

Mäletan nii selgesti
ta soovitas mul valu nautida
ja sellega elada.
Naeratades vastu võtta kõik
mis elul anda ja ette kujutada
et elame filmis

Ta oskas seda hästi
aga kahjuks mitte elada

Unest üleval

Nüüd, kui kõik nii pöörase kiirusega liigub, tõmban ma korra hinge ja näen, et ei ole kuhugi jõudnud, ei ole isegi liikuma hakanud.
Olen juba kaks kuud siin olnud, see tundub nii üürike aeg ja samal hetkel on kõik eelnev kadunud, olen justkui unest ülesse ärganud. Jäänud on vaid ergas unenägu mida ka ärkamise hetke ehmatus ei suutnud mälust kustutada. Kõik reisid, mõtted ja inimesed omasid tähtust vaid magades. Kõik. Ja südame olen ka maha pillanud.

Let me fly, let me cry

Täna ta läks, vaid vesine suudlus

mu põsele põrkus ja uuesti valus

Ta külmale põsele, olles nii tugev

ma kiiruga edu vaid soovisin.

Pictures...

Eile õhtul vaatasime Kaijaga vanu pilte mis ta telefoniga teinud on. Kella kolmeni. Neid oli üsna palju. Kodust, ülikoolist ja lõpetuseks ka Portugalist. Hea oli.

Hommikune äratus sujus sujuvalt kella kaheksalt kella kaheteistkümne peale.

Võidab see kellel on minnes vähem asju

Nüüd, kui meil on juba kuumust õuepeal rohkem kui üks põhjamaine keha nauditavaks hulgaks nimetab, hakkan ma mõtteid koju liigutama. 

Eile, enne magama minekut, kella ühe ajal, tuli selline ära viskamise/pakkimise tuhin peale, et lausa raske oli suure ärevusega uinuda. Lõpuks siiski sain hakkama.

Hommikul vutt-vutt kooli, asjalikke asju ajama, ja pärast koju- kohvi sisse ja ära viskama/pakkima.

Mõtlen murega selle kahekümne pluss kaheks kilogrammi peale, mida saab endaga lennukis vedada ilma juurde maksmata(1kg- 10eur) ja vaatan oma asju mida on kogunenud aastaga vähemalt kaks korda rohkem. 

Istusin asjade hunnikus- see särk prügisse, see kampsik pakki, need püksid jalga ja see auguraud Kristile, kes tuleb sügissemestril siia studeerima.

Ja nii paljude-paljude asjadega. Hinge ei ole, et mõnda oma kulunud, väsinud asja prügisse panna. Õnneks on mul kuuke veel varrukas.

Nüüd lähen pakkima homse Madeira reisi jaoks. Kõik vedelikud pisikestesse pudelitesse, magamskott pampu ja võimalkult vähe riideid pagasisse ja peab hakkama saama- kuus päeva ja supper soojus ju ainult.

How many times have You wanted to do this??

 Sabine näoraamatust leitud tore video:


***

Istun siin, Reinega koos ostetud kollidega tudukad jalas, üleeile ostetud musta-valge triibuline väike maika on seljas. Väike, sest ma mõnikord ikka usun veel, et kannan S suurust. Just lõpetasime projekti ülikooli jaoks, pea kumiseb veits ja just sõin helbeid piimaga, kõht ikka koriseb, aga see maika tõmbab söögiisu nulli lähedaseks. Motivatsiooni programm! :P

Only good vibrations

piece by piece

Kas teiega on ka nii juhtunud, et tunnete, et kõige ilusam tunne mida üldse suudate tunda hakkab tükk tüki haaval lagunema, käte vahel laiali pudenema ja minema libisema. Ning see kõik näib paratamatusena- te ei saa midagi teha. Ja mingil hetkel on ju kõik nii ilus.
Ja aeg hakkab otsa saama ja tahtmine, ja koduigatsus suureneb kuuldava kiirusega.

Minu kõige kurvem emadepäev

Emadepäev. Vist minu elu esimene emadepäev kus ma ei ole koos oma ema ja vanaemaga. Esimene emadepäev ainult ühe vanaemaga. Minu kõige kurvem emadepäev.

Ja ma isegi ei ole oma emmega täna rääkinud(natuke ainult trükkinud msnis), postkaardi panin ka liiga hilja posti ja üleüldse tunnen end hetkel ühe äraütlemata viletsa tütrena. 

Mõtlen, et emps oli täna terve päev üksi, koer seltsiks, tegi sel erilisel päeval oma kõige tavalisemaid toimetusi, läks välja vaid koera jalutama. Arvatavasti vaatas ta emadepäeva kontserti ja poetas võib-olla ka liigutusest pisara, mõeldes meie, oma tüdrukute peale. Siis ta keetis teed ja tegi juustu võileiva, võttis teki ümber ja istus oma tugitooli, koer jälgis kõike seda näljase näoga kõrvalt. Kui ma mõtlen kõige selle peale, tulevad kõik emme liigutused ja miimika nii selgesti meelde, nagu oleksin seisnud tema kõrval.

Kedagi ei olnud, sel kõige erilisemal päeval emme lähedal, kes lilleõie või koogi viiks, kallistaks ja ütleks kui oluline inimene ta on.  

Mis saab beebi nimeks??

Meie pisikeses peres käib vilgas arutelu ja lõbus vaidlus teemal: "Mis saab beebi nimeks??" Põhiliseks segajaks on see, et armas kõhubeebi hoiab jalgu ristis ja mitte ei näita, mis soost tulevase ilmakodanikuga tegu on.

Õe ämm ütleb lõbusalt, et ainult häbelikud tüdrukud hoiavad jalgu ristis. Õde ise arvab, et tuleb poiss, sest kõik nimed mis talle pähe tulevad on tüdrukute omad. Kindlasti need, mida vaja ei lähe.

Mina arvan, et tüdruk, kuues meel vist. Emps ei avalda arvamust aga ütleb, et tal on arvamus olemas ja tahab lapsele Markus nimeks panna :D. Tädil on ka kindlasti, tal on tugev sisetunne kõiges ja reeglina see ei peta. Töökaaslased arvavad, et poiss ja muud asjad-arvutused näitavad ka, et poiss.

Niisiis arutelu teemat ja arvamuse avaldamist meil jagub.

Nimesid on pereringis ja suuresringis pakutud igasuguseid- väga maalähedastest Eesti nimedest nimedeni mida ei ole võimalik välja lugeda. Nimi peaks olema lihtne ja lööv, ilus nimi mida laps ja kõik muud suudavad välja lugeda ja hääldada. Minu isiklikud lemmikud on Ronja ja Freddi, need aga õele ja ta kallile kaasale väga ei istu. Ehk ongi hea, jäävad mind ootama!

Veel pakkusin Mia-Marii, võtaksin seda isikliku komplimendina, õele ja Janarile meeldis ka see nimi. Poiste nimedega on rohkem probleeme, sest ma olen nii kindel, et tuleb tüdruk!

Kõige loogilisem on vist see, et me arutame, mis me arutame ja võib-olla isegi otsustame midagi aga kui beebi tuleb siis on tal nimi juba olemas ja tema ütleb selle meile oma oleku ja olemisega.

Ühesõnaga kui kellelgi, kes mu blogi lugema satub, on mõni ilus ja armas nimi pakkuda, mis ei ole saladus siis suur äitähh!!

Where do bad folks go when they die?!*

Täna saab mööda 16 aastat ilma Kurt Cobainita(täpne surma kuupäev teadmata, keha leiti 08.04.1994), ilma minu lemmik muusik number ühe, kahe ja kolmeta! Pikka aega oli ta ka mu lemmikmees number üks aga õnneks/kahjuks tänaseks langenud teiseks! :D
Täiesti teenager tuleb peale kui vaatan pilte ja loen artikleid, isegi nutt tuleb kurgu äärele vahest(see ka mu emo-geeni süü).

Mäletan kuidas ma Nirvana enda jaoks avastasin. Kunagi ilmunud noortelehe "Meie Meel" vahel olid postrid. Õega alati jagasime vennalikult ära, et üks saab ühe kaane ja teine teise, aus kaup. Peagi tekkisid aga probleemid sellega, et kui ühelpool on Spice Girls ja teiselpool mingi nõme(Nirvana oli vaieldamatult kategoorias "nõme"), et siis kes valida saab! Ühesõnaga siis ühes lehes juhtuski nii, et oli tagakaanel mingisugune moosipoiss või muu nummidus ja õde krips-kraps haaras selle endale. Mina siis jäin mokk töllakil pisikese Nirvana postriga. Õnneks lähemal uurimisel oli pilt üsna huvitav, riputasin seinale. Ja seal ta seedis ja söövitas end mu mällu üsna pikka aega. Siiani mäletan seda.

Tee muusikani tuli kuidagi iseenesest- kui ma ei eksi siis sõbranna Epu venna varasalvest või mingisugust muud keerukat teed. Või oli see klassivend Alan?! Vot ei mäleta enam nii ammuseid asju!

*Nirvana "Lake Of Fire´i" esimese salmi esimene rida.



Kurt Cobain was an American singer-songwriter and musician, best known as the lead singer and guitarist of the rock band Nirvana.

With the lead single "Smells Like Teen Spirit" from Nirvana's second album Nevermind (1991), Nirvana entered into the mainstream, popularizing a subgenre of alternative rock called grunge.

Cobain was uncomfortable with the attention he received, and placed his focus on the band's music, believing the band's message and artistic vision to have been misinterpreted by the public, challenging the band's audience with its third studio album In Utero (1993).

During the last years of his life, Cobain struggled with heroin addiction, illness and depression, his fame and public image, as well as the professional and lifelong personal pressures surrounding himself and his wife, musician Courtney Love. On April 8, 1994, Cobain was found dead at his home in Seattle, the victim of what was officially ruled a suicide by a self-inflicted shotgun wound to the head. The circumstances of his death have sometimes become a topic of fascination and debate. Since their debut, Nirvana, with Cobain as a songwriter, sold over twenty-five million albums in the United States alone, and over fifty million worldwide.

Söö, siis karv läigib!*

*konservikarbi lähemal uurimisel paljastuv tõsiasi.

Vaatan oma kodu

Elu kõige suuremat ebaõiglust taludes olen ikkagi õnnelik, et meil on internett ja, et ühed targad poisid kunagi skype leiutasid.

Ebaõigluseks nimetan hetkel seda, et ma skype kauda vaatan kuidas mu rase õde Kadri, raseda õe mees Janar, tädi Sirje, tema poeg Johannes, emme Pille ja emme emme Mare mune koksivad ja söövad kõiki niii häid asju mille järgi ma nii palju igatsen. Tahan ju kaaaaaa!!!

Räägivad nad seal Eestis maailma asjadest ja arutavad selle üle, et kas õde saab minna tädipoja lõpetamiselt kui tita on alles nii tibatilluke. Ja, et õde on nii paks, et ei ole enam riideid selga panna, laenab ämmalt. Ja nad räägivad Merkuurist ja referaatide tegemisest, tädi esimene referaat oli pruunkarust. Teemas on ka kassi dieet, sest kass on koerast suurem.

Ma siis istun siin, uurin lennupileteid suveks(Eesti??), varbad külmetavad, lürbin jogurtit ja tahaks nii väga kodus olla. Kasvõi korraks!

Korraks igatsen

Mu kõige kummalisemad igatsused on mingisuguste mineviku hetkede ja ähmaste inimnägude, mingisuguse keerulise ja nurgelise ühtekuuluvuse järgi. 

Pole nemad minust huvi tundnud ja ei ole mina neist ka- võib-olla ongi nii, et mõned asjad ja inimesed on paremad mälestuste ja teadmisena, et ehk nad kuskil eksisteerivad.

kurb päev

Bussijaamast tulin, saatsin ühe kalli jälle teele. Tagasi tulin jala, sadas mis kole ja müristas ka natuke. Päris hea oli.
Mõtlesin mõned asjad ümber.

Homset hakkan lõpuks koolis käima, luban!!

Võtab vähe aega, et jälle sammud rutiini seada.
Peaks midagi muutma ka, mõtetes ja tegudes.

Ostsin ujula 10 korra kaardi, üks on käidud. Püsivust ja tahtmist!
Ostsin Gran Canaria piletid ka, 12. märts on minek. Kaijaga koos. Kahekesi.
Peaks teksad ka ostma, selleks on tahtmist vähe.
Inglismaa piletid peaks ka ära ostma, teen seda kui kooliga selgem.
Isegi Annika pisikesele printsessile paki saatmine on mulle nädalaid kestev projekt, ja pakk seisab ikka nukralt mu laual. Homme saadan ära. Luban!

Mõtleme positiiveselt!! Mhmh.

kus läksid?!

Kaija!!

See postitus on personaalselt minu kallile Kaijale, ja mitte sellepärast, et ma pahaks paneks, et Sa siin ei ole. Tean ju situatsiooni.
Aga sellepärast et ikka kindel oleksid, et Sinust puudust tunnen!

 

Siit leiad vajalikud bussiajad, et koju tulla: Buss koju!

Ja takso, et bussijaamast jala ei peaks tulema(vihma sajab jälle):  965025622 (???)

Linke mis võivad kasulikuks osutuda:

Ilm , Igaks elu juhtumiks 

Meie linnake: 

 

Ja väike motivatsiooni programm: 

Soundtrack:

 

 

OOTAN SIND!!

Siiri

"Läbi raskuste tähtede poole!"
"Unistamine on üks planeerimise vorme!"

Ja natuje pikem lugu linnust, lehmast, s*tast ja kassist...

I can´t live with you!

Vanaema

Läks üle vikerkaaresilla.