Showing posts with label mõte. Show all posts
Showing posts with label mõte. Show all posts

Thursday, August 12, 2010

Vihm

Kõndisin töölt Viru bussiterminali, kell oli paar minutit kuus läbi ja vihma sadas. Vägisi hakkasin mõtlema, et pean kinnised papud ka juba linna tooma. Kalevipojast poodi kõndides mõtlesin, et küll mul on hea dressikas, mingi hüpertechnology, kangast mis ei lase vihma läbi.

Muidu on kõik hästi.

Sunday, August 8, 2010

Elu

Olen oma eluga ilusti joonele saanud. Elukoht on olemas, töö on olemas. Kooli peale tuleb veel mõelda. Eraelu ei ole.

Sunday, July 12, 2009

Uduhobused

Mul on väga kaugest ajast, võis olla põhikooli keskpalik umbes, üks luuletus meeles. Ma enam ei tea kas see on sõna-sõnalt just täpselt mul peas. Aga peas ta on, mingis omas vormis.
Ma isegi ei tea kes selle autor on (au talle), mis selle nimi on ja miks see mul ikka meeles on. See kerge hirm, mis mu kujutlusvõime tööle paneb nüüd ja pani juba siis, vist...
Alati, kui ma seda luuletust oma peas kordan, kujutan sinna juurde hundi ulgu ja linnukese tsirrtsirri. Peab olema pime ja täiskuu, just sadanud ja vana koppel, seal koplis on vihma- ja kastemärjad valgesse kilesse mähitud heinapallid. Kopli ääres on kraav, kraavis on tohutul hulgal põldmarja vääte. Kopli ääres kasvavad suured puud ja seal kus silm enam ei seleta algab paks mets. Just seal loeksin mina seda luuletust... ja nii loen...

Hallide udude turjal
õhtu kohale toodi
Udud nüüd magavad lohkudes
väsinud hobuste moodi

Lähen ja märga luhta
metsani tallan raja
Silmis kätes ja südames
päikese punane kaja

Saturday, July 11, 2009

Miks olid Haiba lapsed kord aastas lillad?

Just sügisel. (Ei olnud homoparaad) Hoopis arooniad olid valmis saanud!
Arooniatega sai kõike teha- nendega sai joonistada, neid sai loopida (teisete pihta ja niisama), nendega sai kivi lillaks värvida, neid sai nahkhiirtele visata, neid sai läbi putke varre tulistada, võis niisama teisi või ennast lillaks värvida, nendega sai jätta mulje verest, nendega sain ema närvi ajada, nende põõsastesse sai peituda ja neist üle hüpata, sai niisama rattaga sisse sõita ja võis ka kellegi teise kaasa tõmmata... või siis ainult tema lükata.. ja mõni vist isegi sõi neid! (Ainuke asjalik arooniapõõsas ragistaja, keda ma mäletan, oli Haiba I Vanaema, tema tegi neid vist sisse.)

Ja nüüd on see Pihlaka tee (Haiba sai tänavate nimed)?!
Aga AROONIAD??