Enne Artbarot ja seal

Käisin eile teatris, aru ei saanud s*ttagi.
Tükk oli hispaania keeles.
Ja Saksa autoritelt.
Lõpuks tõmmati üks tüüp laval oksa.
Ja K ütles, et tegevus toimus rongis.
Mina arvasin, et lennukis. Või kahes väikelennukis.
Aga üks agarpliks teatas hiljem, et asukohta ei olnud määratletudki.
Aga jah. Hea, et tasuta etendus oli.

Pärast läksime Artbarosse. Jõime Caipirinhat ja kuulasime Brasiillasi ja C´d Poolast.
Ja siis(üsna varakult) kui teised erinvatesse klubidesse laiali valguma hakkasid, panime meie K´ga õhtule punkti. Päris tublid ju!

Aga eile oli hea õhtu.
Mulle vähemalt meeldis.

Brasiillased. Artbaro. Pilt on kehva kvaliteediga aga õnneks see ei muuda fakte.

Teater.

Meie ilus Eesti keel

Eile tekkis meil K´ga suurepärane mõte teha endale kingitus ja minna teatrisse, vaimu toitma.
Koolist võetud roosa flaiku, vihmavari ja natuke eurosid näpus läksime teatripoole kell 21 juba. Muidugi, et varem kohal olla.
Etenduse alguseks oli märgitud 21.30.
Tegelikku etenduse algusaega ma võiksin ainult aimata, sest ma ei vaadanud kella. Ja kell 21.30 see mitte ei alanud.

Niisiis istusime pisikesse ebamugavate istmtega saali ja lavale läks mees. Ja see mees hakkas rääkima paljudes keeltes. Ja ka meie eesti keeles. Mees: "Keelatud maa, ma tunnen end siin, Sind otsin ja jälle me vahel on piir." Jupike siis laulust Keelatud Maa. Me K´ga olime sellest sedavõrd vaimustatud/meelitatud, et mees märkas meid, viipas meie poole ja ütles: "Estonians."