Viimasel ajal olen ma leidnud uue viisi kuidas end unele suigutada, hakkan luuletusi kirjutama, okei mitte kirjutama vaid lihtsalt välja mõtlema. Oma peas, vaikselt, päevast ja inimestest. Emotsioonidest põhiliselt. Siis mõnikord hommikul tean, et olin eelmine öö millegi eriti geniaalsega välja tulnud ja proovin meenutada aga näe raisk, ei tule enam ridagi meelde ja kui rida tuleb siis tundub see täielik jura.

Kunagi ma kirjutasin palju, täielikku jura.