Kool tänaseks läbi, enne oma lemmikpaika, koju, saabumist käisin poest läbi. Ja enne kui oma ostudeni jõudsin ajasid pea segi kõik säravad, põlevad ja vilkuvad vidinad, kohe esimeses vahekäigus, kõige ees.
Niii palju, karda, kuule ja küünlaid.. viiest minutist sai viisteist ja rohkem ning jälle veendusin, et ma olen ikka läbi ja läbi jõuluinimene.

Nüüd ootan kuni saab juuksevärvi maha pesta. Otsustasin, et kui juba lõikusega hakkama sain siis teen värvi ka ise ja kui midagi pekki läheb siis küll pärast mu armas juuksur vaatab mis päästa annab ja mis mitte.

Vahepeal avastasin ühe väga võluva Itaalia sürrealisti Maco Mazzoni. Lihtsalt imeline, nii lihtne ja dedailne samaaegselt. Ja ausalt endalgi tuleb loomise tuhin peale.